09.02.2018
Näitus PÕIMUMISED... - Pühendatud Eesti Vabariigi 100.aastapäevale

17.veebruaril kell 13 avatakse Valka koduloomuuseumis näitus „Põimumised ...”, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Näitus jutustab ühest suurest suguvõsast, mille juured on Eesti piirialal – Valkas/Valgas ja selle ümbruskonnas.

 

Piirialale on iseloomulik, et suguvõsades põimudes saavad kokku eri rahvuste esindajad. 20. sajandi 30. aastateni abiellusid Valkas ning selle lähikonnas elavad lätlased ja eestlased sageli omavahel. Ühel juhul läks suguvõsa edasi lätlastena, teisel eestlastena. Tihti rääkisid esimesed põlvkonnad segaperedes mõlemas keeles.

 

Endine moekunstik, lätlanna Edīte Briede on uurinud oma esivanemate päritolu mitme põlvkonna ulatuses ja näitus toobki vaatajani tema loo.  Edīte Briede (snd 1933) suguvõssa tõi eestlased emapoolne liin. Edīte ema isa oli lätlane Spricis Sūna, ema ema aga eestlanna Minna Cirka (Tsirk). Nende mõlemast tütrest – Marijast (Edīte ema) ja Elvīrast – said lätlased. Vanem tütar Elvīra abiellus eestlase Jānis Kazaksiga (Jaan Kasak) ja noorem, Marija /1907-2003/ aga lätlase, Lugaži valla Vēverzemnieki talu pärija Kārlis Briedisega /1902-1990/. Edīte Briede ema Marija alustas haridusteed läti koolis, kuid jätkas eesti koolis. Tema tütred Silvija ja Edīte kasvasid kakskeelses keskkonnas. Lapsepõlves oskasid mõlemad ühtmoodi hästi nii läti kui eesti keelt. Emaema Minna Sūna (snd Tsirk: 1885-1970) rääkis lapselastega ainult eesti keeles, kuigi oskas läti keeltki väga hästi. See oli vanaema range nõudmine, et lapselapsed omandaksid juba lapsepõlves mõlemad keeled. Lastena kasutasid tüdrukud ühes lauses tihti mõlemakeelseid sõnu, näiteks eesti „sokk” (zeķe) ja läti „zābaks” (saabas).

Kodus omandatud eesti keel tuli edasises elus ja töös kasuks nii Edītele kui Silvijale. Eriti kasulik oli see hilisemale läti keeleteadlasele, filoloogia teaduskandidaadile Silvijale (abielus Raģe: 1928-1976). Talle andis eesti keele oskus eelise, mida teistel keeleteadlastest kolleegidel polnud. Edītele andis keeleoskus aga võimaluse omandada kõrgharidus Eesti riiklikus kunstiinstituudis (ERKI) rõiva- ja moedisaini erialal.

            Selles suguvõsas on teisigi liine, kus lätlased ja eestlased peredeks on põimunud. Näiteks Edīte ema nõbu, lätlanna Elizabete Lūcis abiellus eestlase Paul Tammeveski /1898-1982/, eesti tuntud heliloojaga.

 

Edīte Briede on oma sugupuu koostanud ringikujulisena. Ringi keskel on vanavanemate nimed, mille ümber järeltulevad sugupõlved. Need, kes isegi uurivad oma suguvõsa päritolu ja kujundavad sugupuud, võivad näituselt ilmselt ideid koguda.

Näitusel „Põimumised ...” on vaadatavad ka Edīte Briede poja, tekstiilikunstniku Jānis Bankovičsi tööd. Jānise elulookirjeldus annab teada, et mehe sünnikoht oli 1966. aastal Valga. Kas tema eesti juured väljenduvad kuidagi ka tema loomingus? Seda saate teada tema töid vaadates.

 

Elu sarnaneb kirju kangaga – selgelt joonistuvad välja eraldi mustrid, kuid lähemalt uurides selgub, et elu lõngad on üksteisega seotud ...

 

Näitus on avatud:                  31. märtsini

E-R      kella 10-17;

L          kella 10-16

Sissepääs: 75 senti;

pensionäridele, üliõpilastele, õpilastele 30 senti

 

Artiklit pole veel kommenteeritud.