4. augustist kuni 9. septembrini on Valka koduloomuuseumis avatud eesti kunstniku Kalli Kalde maalinäitus.

Sündisin Tartus 1967. a.

1986. a lõpetasin Tartu Kunstikooli kunstnik-kujundajana.
1991. a lõpetasin Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse ja tööõpetuse õpetajana. Oma maalide ja graafikaga esinen näitustel alates 1988. aastast. Olen Tartu Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige. Töötan joonistamise, graafika ja maali õpetajana Tartu Kunstikoolis.

Viimased kakskümmend viis aastat elan Põlvamaal vanas talumajas metsade ja põldude vahel, väikese järve kaldal. Järv on esimene, mida hommikul ärgates näen. Igal hommikul ja õhtul vaatan järve, mis sillerdab mu akende all. Vahel unustan ennast veepeegelduste muutlikku maailma. Kuigi veel pole värvi, lõhna ega vormi peegeldab ta kõike, reageerib kõigele. Vett vaadates võid näha taevast, puid, päikest ja tähti, samuti iseennast. Vee vaatamine on meditatsioon, võimalus kohtuda iseendaga, oma emotsioonide, mineviku ja olevikuga.

Olen leidnud inspiratsiooni eesti folkloorist ja rahvakunstist, libahundi lugudest ja kirikinnaste mustritest. Hea perenaine riputas lambalauda seinale huntide kaitseks vähemalt ühe kindapaari. Mõnedes minu töödes on naised peitnud ennast loomade sisse: huntnaine, šaakalnaine, rebasnaine.

Leian maalimiseks rohkem aega talvel, kui pimedus ja külm õuest tuppa ajavad. Mida külmem on ilm väljas, seda soojemaks ja eredamaks muutuvad värvid lõuendil. Kusagil on alati suvi, kuum ja päikseline, ka siis kui siin on pime ja külm.

Rohkem infot: http://kalli.kalde.eu/