21.04.2017
Läti Ajutise Rahvusnõukogu 100

Olles läti organisatsioonide ja tegusate ühiskonnategelaste kohtumispaik, kujutas Valka linn endast Läti enesemääramise ja iseseisvuse ideede algatajat ja kuulutajat. Siin leidsid aset Läti kui riigi loomise esimesed ettevalmistused.

/Ādolfs Erss/

 

Pärast 1917. aastal Venemaal toimunud Veebruarirevolutsiooni muutus küsimus Läti omariikluse elluviimisest eriti aktuaalseks.

Oktoobris 1917 tulid Petrogradis kokku sakslaste poolt okupeerimata Vidzeme alal ja põgenikena Venemaal elavad lätlased, läti kodanikeühenduste ja ühiskondlike organisatsioonide esindajad, kes otsustasid asutada Läti Ajutise Rahvusnõukogu (Latviešu Pagaidu Nacionālā padome, LPNP) kui ühise organisatsiooni, mis võiks esindada kogu rahvast.

 Läti Ajutise Rahvusnõukogu asutamiskoosolek – ehk esimene sessioon – toimus Valkas 16. novembrist (29.11) kuni 19. novembrini (02.12) 1917. aastal.

Sellel esimesel sessioonil võeti vastu deklaratsioon „Välisriikidele ja - rahvastele”, mis andis teada, et „Lätimaa, st Kurzeme, Vidzeme ja Latgale on autonoomne riiklik üksus, mille seisukohad, välissuhted ja sisemise korralduse määrab ära tema Asutav Kogu ja rahva mandaat”.

 

Läti Ajutise Rahvusnõukogu esimesed sammud väljapoole kodumaad

 

Pärast oma õiguslikku ülesehitamist võttis Läti Ajutine Rahvusnõukogu vastu deklaratsioonid ja koostas tekstid telegrammidele, millega pöördus nii välisriikide ja kodumaa demokraatiate poole, kui eri rahvaste poole, kes oma võitluses enesemääramise eest olid otsekui eellahingute eestvedajad.

 

Vene revolutsioonilisele demokraatiale

Toetudes Vene revolutsioonilise demokraatia poolt korduvalt väljakuulutatud Vene rahvaste enesemääramise õiguse põhimõttele, Läti Ajutine Rahvusnõukogu selgitab, et Latgale, st Vitebski kubermangu Daugavpilsi, Ludza ja Rēzekne maakonnad liidetakse Lätiga, mille seisukohad, välissuhted ja sisemise korralduse määrab ära tema Asutav Kogu ja rahva mandaat.

 

Välisriikidele ja rahvastele

Arvestades läti rahva püüdlusi poliitilise vabaduse poole ja sõltumatu Lätimaa nimel, mis paistis selgelt välja 1905. aasta vabastusvõitluses, ning toetudes rahva enesemääramisõiguse põhimõttele, protesteerib Läti Ajutine Rahvusnõukogu teravalt Lätimaa igasuguse jagamise vastu ja eriti Kuramaa või ka kogu Lätimaa ühendamise või mistahes sidumise vastu Saksamaaga, ning seega kuulutab, et Lätimaa, st Vidzeme, Kurzeme ja Latgale on autonoomne riiklik üksus, mille seisukohad, välissuhted ja sisemise korralduse määrab ära tema Asutav Kogu ja rahva mandaat.

 

Ukraina Keskraadale

Olles saanud Keskraadalt telegrammi uudisega Ukraina Vabariigi väljakuulutamise kohta, saadab Läti Ajutine Rahvusnõukogu oma vennaliku tervituse Ukraina rahvale ja vabale Ukrainale. Elagu Ukraina rahvas! Elagu rahvaste föderatsiooni idee!

 

Ukraina Keskraadale ja Rahvaste Nõukogule Kiievis

Läti ühiskondlikud organisatsioonid ja poliitilised parteid, kes peavad kinni rahvaste rahvuslik-territoriaalsest enesemääramise põhimõttest, asutasid ja kuulutasid 17. novembril välja Läti Ajutise Rahvusnõukogu, mis asub Valkas, Vidzeme kubermangus.

 

PS

Deklaratsiooni võttis Läti Ajutine Rahvusnõukogu vastu 1917.aasta 19.novembri (2.detsembri) istungil

 

 

Kõigile lätlastele!

 

                        Lätlased!

Võõrad rahvad ristavad oma mõõgad üle meie maa ja küsivad, kellele see kuulub. Sellel hetkel las kogu maailmas valjult kõlada läti rahva hääl: see maa on meie!, pange oma mõõgad käest, me ise tahame oma maad valitseda kui vaba rahvas! Me ei taha olla kellegi röövsaak! On aeg, et läti ader künnaks üles need piiripeenrad, mille on teinud võõrad rahvad – venelased, poolakad ja sakslased –, jagades meie maad kui röövsaaki. Kurzemest, Vidzemest ja Latgalest saagu ühendatud Lätimaa, see on ühe rahva maa, seda ei tohi jagada ei jõed ega piiritulbad. Kulgegu tema pinnal takistamatult läti ader ja külimit.

                        Lätlased!

            Raske on olnud meie rahva elu võõraste rahvaste ikke all. Meie teekond on olnud töötegijate laste teekond, kuid oma hinges sügaval oleme säilitanud tusameele meie rõhujate vastu. Rohkem kui korra on meie rahvas üles tõusnud, et verega endale vabadus osta. Ja siis läksid Euroopa rahvad suurde võitlusse oma iseseisvuse eest, nii ka läti pojad, kes tõstsid oma mõõgad ja oma lipu vaba Läti eest. Kallid on meile need kangelaslikud taplused, mis on meile maksma läinud palju kalleid hingi ... Kahjutule suitsus on hääbunud meie jõupingutustega ehitatud elu. Meie rahvas on pillutatud kõigi tuulte poole.

Vennad, lätlased!

            Nagu on tükkideks rebitud selle rahva maa, nii on see juhtunud ka sellesama rahva ihuga. Üks osa on saksa traataedade taga, teine Kurzemes. Kellel on jalge all pagulastee, kes teenib võõrast võimu võõrastel sõjatandritel. Emake Lätimaa tahab oma armastusega kokku koguda selle katki käristatud rahva osakesed ja taasühendada, et neist uuesti saaks üks ja terve rahvas. Sest läti rahvas ei pea surema, tema peab elama!

Et ühendada killustatud rahvas ja selle rahva tükkideks jagatud maa üheks jagamatuks üksuseks, Lätimaaks, on asutatud Läti Ajutine Rahvusnõukogu.

Tema sündis kõige raskemal hetkel. Hetkel, mil vaenlane sirutas oma kätt üle Lätimaa, kui meie rahvuslik tahe oli murtud ja parteide vahel toimuvates teravates võitlustes olime kaotanud need suured eesmärgid, mille ajalugu püstitab silme ette igale väikesele ja allasurutud rahvale.

                        Lätlased!

            Olgem selle suure hetke väärilised ja ühinegem oma Ajutise Rahvusnõukogu ümber. Saagu sellest teie teel märgutuli, mis juhatab vabale ühendatud Lätimaale!

            Läti Ajutine Rahvusnõukogu on sündinud organisatsioonidest ja parteidest, kellel on õnnestunud ühineda räsitud kodumaa varemetel, et tõsta häält Lätimaa jagamise vastu ja tuua laialipillutatud rahvas tagasi kodumaa jahtunud kollete ümber.

       Läti Ajutine Rahvusnõukogu protesteerib Lätimaa igasuguse jagamise vastu ja eriti Kuramaa või ka kogu Lätimaa ühendamise või mistahes sidumise vastu Saksamaaga, ning kuulutab, et Lätimaa ehk Kuramaa, Vidzeme ja Latgale on autonoomne ja jagamatu riiklik üksus, mille sisemise korralduse ja suhtlemise väljapoole otsustab tema Asutav Kogu, mis väljendab rahva tahet.

Läti Asutava Kogu kokkukutsumist, koostöös teiste ühiskondlike organisatsioonide ja asutustega, peab Läti Ajutine Rahvusnõukogu üheks oma tähtsaimaks ülesandeks.

Lätlased!

           Suur sõna on kõlanud: enesemääramisõigus rahvale! Ärgem oodakem enam! Võtkem endale see, mille ajalugu meile annab ja olgem valmis, et puhastada oma ukseesised oma rõhujatest! Võtkem endale ise see maa, mille meie isad on ostnud oma vere ja higiga ning ehitagem siia parem ja õiglasem riik kui see, mis praegu hukkumas on.

                       

                        Elagu vaba, ühinenud Lätimaa!

 

Valkas, novembrikuus 1917                                        Läti Ajutine Rahvusnõukogu

 

 

Kokku kirjutanud läti luuletaja ja prosaist, Läti Ajutise Rahvusnõukogu juhatuse liige Kārlis Skalbe

 

Valka linnavalitsuse hoone, kus toimus Läti Ajutise Rahvusnõukogu asutamiskoosoleku 1. sessioon. Valka (praegu Kesk tänav 11, Valga, Eesti). Umbes aastast 1916.

 

 

Aija Priedīte

 

Artiklit pole veel kommenteeritud.